„Kohtumised pööningul“
Loengusari iga kuu viimasel laupäeval
Kutsume kuulama põnevate ajalooloengute sarja „Kohtumised pööningul“, mis toimub iga kuu viimasel laupäeval Tallinna vanima muuseumi ruumides Kadriorus.
„Kohtumised pööningul“ on hea võimalus vaadata tuttavatele sündmustele teise pilguga ja saada kokku mõttekaaslastega. Ärge jätke kasutamata võimalust saada uusi teadmisi ajaloolise paiga hubases keskkonnas.
Loengusari „Kohtumised pööningul“ toimub iga kuu viimasel laupäeval Tallinna vanima muuseumi õdusas pööningukambris – Peeter I majas (Mäekalda 2).
Osalemise tasu: 5€ sooduspilet /7 € täispilet
Tähelepanu! Kohtade arv on piiratud.
Piletid
Meski, vein, õlu, reinvein, naps ja akvaviit – ilma kõigi nende humalaste jookideta on raske ette kujutada elu Põhja-Euroopas 17. ja 18. sajandi vahetusel. Trahteritest ja kõrtsidest said ühiskonnaelu keskused, avalikud seltsimajad, kohad, kus võis kohtuda nii õnne kui ka ohtudega. Mida ja kuidas joodi teel olles kõrtsis 300 aastat tagasi? Millised „joomased“ legendid ja faktid on maha jäänud Rootsi kuningriigi hiilgeaja ja Põhjasõja kuulsused – luuletajad, väejuhid ja valitsejad? Ja millest laulsid rootsi ohvitserid, kui nad „auru all“ Tallinna vanalinna veinikeldrites kupleesid esitasid?
Kõigest sellest tuleb juttu Kadriorus Peeter I maja pööningul toimuval järjekordsel loengul. Ja loomulikult saate teada, kus asuvad Eesti kõige vanemad ja väärtuslikumad kõrtsid. Lõppude lõpuks on ees ootamas suvi – reisimise, pidude ja laulude aeg! Loengus saab nautida maalilisi vanu fotosid ning kuulata tsitaate omaaegsetest teejuhtidest. Lisaks jagame lugusid kuurortides puhanute ja seal raha teeninud inimeste igapäevaelust ning nendega juhtunud naljakatest seikadest.
Osalemise tasu: 5€ sooduspilet /7 € täispilet
Tähelepanu! Kohtade arv on piiratud.
Üritus toimub vene keeles.
Piletid
22.02.2025 Jaak Juske loeng
„Kadriorgu läbinud raudteest“
Paljude jaoks tuleb üllatusena, aga veel poole sajandi eest kulges läbi Kadrioru raudtee, sõitsid vedurid ja rongid. Kust see raudtee aga täpselt kulges?
Peeter I maja, Kadrioru loss, Luigetiik ja Russalka monument – raske on leida Tallinna elanikku või külalist, kellele need objektid, Kadrioru dominandid ja sümbolid, oleksid päris tundmatud. Aga kus asus Peeter I saun ja kus oli Meremeeste Seltsi suvekorter? Miks kadus Ülemine tiik ja mis juhtus vanima Tallinna pargi asutaja büstiga? Räägime ehitistest, mis on linnaruumist igaveseks kadunud ja sellest, kuidas on viimase pooleteise sajandi jooksul muutunud Kadrioru tänavate ja alleede ilme.
Üritus toimus vene keeles.
“Kuursaal, puhvet, buvette – Läänemere idaosa kuurordid ja puhkajad enne Esimest maailmasõda”
Peaaegu pilvitu lummav suvepäev mere ääres. On aasta 1910 – impeeriumi loojangu aeg, kuigi keegi seda veel aimatagi ei osanud. Eestimaal, Soomes ja Ingerimaal on kuurordihooaeg täies hoos. Suvilaomanikest härrad ja nende valgetes kleitides prouad mängivad tennist, käivad kuursaalis kontsertidel ja lõbutsevad kasiinos, joovad mineraalvett ja võtavad ravivanne. Kirsiaedade ja männimetsade asemel kerkivad lahe äärde luksuslikud datšad ning äsja rajatud raudtee äärest kostab lisaks veduriviledele kuurorti külastajate naeru ja elevust.
Peeter I majas toimuval uuel loengul tutvustab ajaloolane ja ajakirjanik Aleksei Šiškin 20. sajandi alguse populaarseid suvituskohti ja kuurorte Läänemere ääres. Juttu tuleb Hungerburgist, Gapsalist, Sestroretskist, Terijokist ja Hankost ning isegi tänapäeva Eesti turistide seas armastatud Ahvenamaa saartest.
Üritus toimus vene keeles.
Selles loengus ei räägi me mitte niivõrd kuulsatest inimestest, kuivõrd suhetest baltisaksa aadli seas. Räägime immatrikuleerimise veidrustest, kui koos kolme von Fischbachi suguvõsast pärit venna aadlimatriklisse kandmisega võeti vastu ka neli õde. Stackelbergi, Buxhoevedeni, Nolckeni ja Vietinghoffi suguvõsade esindajad kaitsesid kõik oma huve. Milliseid lahinguid peeti väliselt väärikates maapäevades! Milliseid intriige punuti, et saada soodne leping või tõestada oma õigust ühele või teisele maavaldusele! Räägime rüütelkondade peameestest ja landraatidest, klannidest ja rühmitustest, abieluliitudest ja huvide ühtsusest ning isikute mõjuvõimu ulatusest baltisaksa aadli seas. Kindlasti räägime ehtsatest ja mitte nii ehtsatest parunitest ning isehakanutest, aga ka sellest, miks läksid krahv J. F. Stenbock ja parun O. R. Ungern-Sternberg omavahel tülli.
Üritus toimus vene keeles.
Foto: Riisipere mõis (Neu – Riesenberg), saal 1915. Nissi khk, ERM Fk 887:349, Eesti Rahva Muuseum
Loengusarja “KOHTUMISED PÖÖNINGUL” toetab Eesti Kultuurkapital.
